Le Spiagge d' Italia ehk kabukad puhkusel.

Ciao tutti!

Juba varakevadel tuli plaan sõita sellel suvel kabukatega välismaale festivalile. Esialgu oli plaanis Bulgaaria, kuid siis tulid pisikesed äpradused ning see jäi ära. Siis pakkusid korraldajad aga oma Itaalia festivali ning nii tuligi otsus, et sõidame hoopis sinna. Peale metsikut hullamist Ryanairi kodulehel ning ka uue check-ini kiirusrekordi tegemist said piletid ostetud ning 23. septembril kell 4 (mõned juba kell 2)starditi Riga lennujaama poole - Hanna kuldne välk, Miku punane välk ning Aveli must välk. Valgas oli esimene peatus ning esimest korda said sellel reisul kõik kokku. Sealt jätkus reis üksteise sabas. Peale paari ootamatut ettesõitu ning Riga läbimist olime lennujaamas ning Ryanairi lennuk koos klassikalise muusikaga ootas meid. Kõik sujus. Brüsselis maandus lennuk suure tuututamisega ning teatas, et jõudsime jälle õige aja peale sihtpunkti. Järgmise otsa peal enam nii hästi ei läinud, lend hilines tund aega. Bologna oli ainuke lennujaam, kust väljudes ootas meid onu sildiga. Oodatud kuldne buss jäi küll tulemata, aga sõit oli hää. Väljas laiutas 26 soojakraadi. Peale pooleteisetunnist reisi jõudsime Riccionesse hotelli Majorca, mis sai meie koduks nendeks päevadeks. 3 tärni ja puha. Riccione oli kahjuks kõige tüüpilisem kuurortlinn ehk hotell iga meetri tagant ja ei midagi muud. Ega ära ei saanud väga, et üldse Itaalias oleme. Õhtu jäi üsna lühikeseks. Õhtusöök, nagu ka kõik teised tulevad söögikorrad, oli 3-käiguline. Makarone sai igas kujundis - penned, lipsud, veidi peenemad, veidi lühemad jne. Osad avastasid peale õhtusööki linna ning teised läksid kohe magama.

Teine päev ning puhkus algas. Tuli välja, et Itaalias süüakse hommikusöögiks magusat, seega oli palju kooki ja moosi ja sokolaadi ning paljude lemmikuks sai kohvimasinas nr. 7 jook. Päeva esimene missioon oli triikraua leidmine, kuna hotellis seda siiski polnud. Pikalt otsitud pesumaja ei toonud tulemusi, seal polnud triikrauda. Aga kohe pesumaja vastas oli hotell, mille trepil olid eestlased - TTÜ Tartu kolledzi rühm ning nende metsik roheline triikraud. Peale seda käidi veel linna peal - kõigi lemmikuks sai Dante tänav. Väike metsik Itaalia jäätis sai ka esimest korda ära söödud. Õhtul ootas ees rongkäik, kuid paar tundi enne tuli Svetlana teatega, et kui sajab, siis jääb asi ära. Ja sadaski. Siis jõudis meieni info, et teised eestlased ikkagi lähevad ning meie läksime ka. Nii see rongkäik läks - õrn vihm, veidi ebasündsaid laule, taas Dante tänav. Õhtu lõppes linna ainukeses pubis Georg ja Draakon. Siin kasutaksin Mihkli lauset - what happens in Italy, stays in Italy. Pisike saladuseloori kergitamine - sex on the beach, orgasmo, invisible, situ ruttu, karu tuleb ja paljud teised.

Kolmas päev oli taas puhkus. Kuna õhtul oli esimene kontsert, siis tegime ka veidi proovi - loomulikult Vahemere rannas. Peale proovi vallutasid kabukad terve ranna, vähemalt selle vesisema osa. Mööduvad itaallased saatsid meid näpuliigutustega oimukohal ning sõnaga "hullud". Aga vesi on tõeliselt soe, eestlaste jaoks vähemalt. Lained olid metsikud ning neid sai kõvasti murtud. Sealt kihutasime Aveliga linnapea vastuvõtule. Ujumise tõttu jäime 8 minutit hiljaks, aga lõpuks olime ikkagi liiga vara kohal, sest Itaalias on kombeks mitte õigeaegselt alustada. Istusime seal - libe sell pidas kõne, uhked tädid ka. Siis ütles üks tädi, et nüüd hakake meile kingitusi tooma. Kõik võtsid järjekorda ja andsid kingitusi libedale sellile. Vastu sai ka - ühe raamatu ja samad brožüürid, mis olid ka hotellitubades. Siis pilt ning saadeti minema. Ehk siis jõudsime Aveliga arusaamale, et kogu see festival on tegelikult üks suur turundusüritus ning rahategemine. See kõik kinnitus veelgi, sest lõpuks oligi kogu festival see rongkäik, vastuvõtt ning 2 esinemist. Sellel õhtul oli siis meie esimene esinemine - 4 tantsu kell 23 õhtul. Saal oli rahvast täis ning vaatamata kitsastele tingimustele läks kõik hästi ja publik aplodeeris maruliselt. Muidu keegi väga ei hoolinud, et me seal olime. Me lihtsalt olime ja nii olid vist ka kõik teised rühmad. Igatahes mina sain aru, et meie Vikkel on sellega võrreldes ikka ülimalt super ja professionaalne festival. Festivalil oli 32 rühma ning meid lasti kokku ainult ühega - Bulgaaria rühmaga, kes olid meiega samas hotellis. Nende tüdrukud olid meie poistest vaimustuses, sest no kes poleks, kui talle kogu aeg "oppaaaa" hõigatakse. Aga muidu meeldisid Itaalias meestele mehed ja vastupidi.

Neljas päev oliiii...loomulikult puhkus. Selle päeva eesmärk oli näha ka päris Itaaliat ning nii läksime omal käel San Marinosse. Ando, Mikk, Margus, Ivar ja Front jäid maha. Nad läksid ratastega sõitma. Teel kohtasid nad Itaalia rekkamehi, kes laenasid mutrivõtit vms. Igatahes päeva lõpus ei kuulnud neilt muud kui seda, et tagumikud on väga valusad. Ülejäänud kihutasid San Marinosse. Bussiga Riminisse ja sealt edasi. San Marino oli mõnus, ilm oli metsik. Sealt oli isegi meie hotell paista. Sõime San Marino kõrgeimas tipus pitsat ning olime päikesele kõige lähemal üldse. Vahepeal kaotasime Liisu ära, aga siis tuli ta ikka tagasi. Siis kihutasime mäest uuesti alla ning tagasi Riccionesse. Õhtul oli meie teine esinemine. Enne seda tänasime hotellis ettekandjat, kelle ristisime Alejandroks, ning vastuvõtus olnud tädit ja onut, kes meid ikka aitasid. Tädile tegime ka hotelli fuajees ühe Ivvo. Kontserdil oli taas 4 tantsu ja kell 23. Sellel õhtul jagati ka karikaid. Meie kohta öeldi runners, kuid ma usun, et neil läks sassi ja nad tahtsid öelda winners, seega me võidsime. Karikast pidime laagris miskit kangemat jooma ning taldrikule paneme hapukurgi. Kuna hommik pidi tulema varajane, siis enamus läksid ka Itaalia kohta varakult magama. Teised hullasid veel Bulgaaria tibudega ning Front sai väidetavalt nendelt ka ühe sületantsu.

Viies päev polnud enam nii puhkus, sest äratus oli varajane. Keegi tubli inimene oli meile kaasa teinud ka lõunasöögikotid. Bolognasse viis meid peaaegu kuldne buss, sest see oli nii uus, et ainult 15 000 km sõitnud. Peale tuututavat maandumist Ryanairiga olime Brüssel Charleroi lennujaamas. Seal algas 18-tunnine ootamine, et edasi minna Rigasse. Aveli, Heleri, Hip, Liisu ja mina läksime koos Kaidiga Charleroi kesklinna. Kaidi kimas sealt rongiga minema, Saksamaale. Meie ülejäänud lonkisime seal ringi. Väga räpane ja igav linn. Käisime ka söömas, kuid kuna ka seal ei osanud keegi inglise keelt, siis toodi meile köögist itaallasest kokk, kes Aveliga suheldes sai meile menüüd tutvustada ja siis meie tellimuse võtta. Peagi olime tagasi lennujaamas, kus koostasime reisi check-listi (seda saate vaadata kabukate kroonikast). Siis püüdsime mõnusal kivipõrandal magada, osad tagusid öö otsa kaarte ning nii see aeg lendas. Lennujaamas lendab aeg ikka metsikult "kiiresti". 6:35 tõusis lennuk õhku ning peale kella 10-t olime tagasi Rigas. Lootsime, et Elari on meid sildi ja roosidega ootamas, aga ei midagi. Õnneks oli ta ikka parklas ootamas. Riga läbitud, pisike McDonalds söödud ning igaüks läks oma teed. Saigi läbi see Itaalia reis.

Ja mõned faktid:
* sündisid Sille ja Triin, kes kogusid järgmisi kommentaare - Iiihaaa; Kappadi-kappadi( liigutustega); pahh-pahh (liigutustega); Texas Bulls jne.
* Mikk ja Siim said Supermännideks.
* Hanna, Liis, Hip ja Egle kirjutasid Elvise kõhule.
* Mihkel ja Margus avasid sõidu pealt auto pagasniku ja hüppasid sisse.
* Käisime festivalil ja tantsisime ka veidi.

Tutti bene!

Lähemalt lugege kabukate kroonikast.


kätlin.

17 - 19 september

Hei :)

Ja algas ametlikult 13. hooaeg. Lühidalt kokkuvõttes oli laager täis igati positiivseid emotsioone. Kes polnud veel jõudnud said ära õppida "lugu labajalga" õpitii taaskord ära ka "põhjamaa" ning korrati ka "lehe labajalga" See oli osa, mis kehtis põhimõtteliselt kõigi laagrikavasse. Kuid lisaks sellele sai veel ka tantsida muid tantse. Nimelt neid, mida kabukad tantsivad ITAALIAS - just, kabukad lähevad itaaliasse ning seda juba sellel neljapäeval. Kordasime siis Itaalia kava läbi ja puhastasime ja sättisime nii, et ilusam oleks :) Ning laupäeva õhtul oli meil veel nö. tutvumisring, kus olid kohal
kiljuv Karoli
rahulik Reelika
kena Kerli
imelik Indrek
lahe Liis
magus Mari
sõbralik Siim
andekas Aveli
hoolas Henri
armas Annika
juhm Jaagup
aus Anni
dominantne Doris
kaval Kätlin
ilus Ingrid
lillelõhnaline Lisett
arenev Ainar
ebardlik Egle
hämmastav Hip
metsik Maria
kiire Kadi
edev Erki
hiilgav Hanna
mõnus Mikk
mees Maario
maru Margus
armastav Anneli
aktiivne Andre
kallis Kaidi
kõige pisem Kätlin
mõtlik Maido
muhe Mihkel
mõistlik Martin
rõõmus Rauno
hull Hanna
Ning õhtu lõppes maffia ja vabakavaga. Pühapäeval pakiti veel ära Itaalia kohver, kus on rahvariided. Kabukatele oli ette nähtud kohvri kaaluks 20.0 kg. Pakkisime sisse kõik meeste asjad ning ära mahtus veel kõik naiste asjad kui siis 4 seelikut välja arvata. No tõmbasime koti kinni ning panime kaalule ning selle koha peal oleks pidanud olema trummipõrin... ning täiskaal oli... 20.0 kg :) Ilmselgelt on kabukad superpakkijad :) Siis oli Itaalia omadega väike koosolek ning pandi pakia, kes kelle autole läheb, kui Riiga liigutakse. Ja pandi paika ka kellaajad. Võime ära märkida selle, et Aveli hakkab koos Joonase ja Heleriga liikuma viljandist umbes kel 02.00 :)
Igatahes Päikest teile :) Nautige seda vähest, mis siin veel on :) Sest MEIE LÄHEME ITAALIASSE :):):)
Ciao i miei amici :)

Tantsupeo esitluskontsert Salme kultuurikeskuses

Täna käisid kabukad Tallinnas, Salme kultuurikeskuses järgmise suve noorte tantsupeo tantsude esitluskontserdil. Läksime kõik koos suure bussiga, mis startis juba kell seitse hommikul :P Otse loomulikult toimus teel ka kohustuslik burksipeatus Kükital, sest teatavasti on kabukad alati näljased.
Salmesse jõudes tegime fuajees lugemise järgi proovi ja siis saime muusikaga lava peal 20 minutit harjutada. Peale proove võtsime talongid ja läksime metsikut lõunasööki nautima. Söögiks oli värskekapsasupp (aka vesi pisukese soola, kahe kartuli ja natukese porgandi ning kapsaga). Ilmselgelt muretseti, et me ennast kontserdiks lihtsalt nii täis ei pugiks, et tantsida ei jõua :P Aveli tuli meid riideruumi motiveerima ja jõudis nii ärevusse minna, et Lisett laenas palderjani :)
Kell kaks algas kontsert. Meie tantsisime C-segarühmade kahte tantsu - "Tõmba Jüri" ja "Lugu labajalga". Peale esimest tantsu oli otse loomulikult kõigil pisuke hingeldus, aga me oleme tugevad :P Ja muide, valgete seelikutega on seda "vupsumise" kohta päris lõbus teha, sest need seelikud on niiii rasked ja võtavad niii suure hoo sisse, et korralikult "vupsumine" on päris keeruline :P
Maido ja Aveli ja Andre esinesid ka kontserdil - tantsisid koos teiste juhtidega "Põhjamaad" :) Maido vaatas täiega maha :P (põrandale ja Märt Agu pealt) ;)
Peale kontsertat ootasime, kuni juhendajad koosoleku ära pidasid ja sõitsime tagasi koju :)
Muide, kes veel ei tea, siis C-segarühmadel tuleb sel tantsupeol esitada kõigest SEITSE tantsu ;) Lõdvalt, eksju :)

Mari

räpina esinemine + 11.septembri proov

Ciao:)

Alustan siis Räpina esinemisega :) Ehk siis... eile, 04.09.2010 oli Räpinas esinemine. Algselt olid kabukad kutsutud sinna 19.30-ks. Siis oleks hakanud üritus pihta. Hiljem öeldi, et üritus algab siiski 19.00 seega kutsuti seltskond kõik sinna juba 18.15-ks alustasime proovika. Enne seda vilksamis heitdime pilgu siis esinemisplatsile. Ruumi kohta võiks üelda nii palju, et noh ruum algselt puudus täielikult, kuid hiljem sai endale paar meetsit seda ruumi siiski tehtud. Igatahes.... Tegime siis proovi ning tuli meie juurde Aianduskooli huvijuht, kes meid sinna oli esinema kutsund ning kes selle kõigega seal möllas. Ja siis hakkas meile seda ajaplaani rääkima. "Et noh on tema kõne ja tema kõne ja siis veel need laulavad ja siis tulete teie. Et siis umbes nii 20.30 saate umbes esinema." Selle peale oli väike hämming, et mismõttes, et kahe-kolme kõne ja laulude peale läheb siis 1,5 tundi??? Ja siis tuli lõpuks üldse välja see, et üritus ise hakkab pihta alles kell 20.00. Seega oli meil 2 tundi enamvähem vaba aega. Selle aja kulutasime siis istumisele, Itaalia reisi mõtetele ning söömisele. Aga Esinemine ise oli võrdlemisi hea. Kuigi oli suhteliselt lühike :) Tegime vaid 2 tantsu. JA siis oli selle päevaga kõik. Täna - 05.09.2010 oli meil siis 11.septembri esinemise proov. Kell 11 ja laululava teise korruse saal. "Lugu labajalga" ja "Tõmba Jüri" seda sai siis 2 tundi tehtud. Proovis erilist midagi väga ei toimunud. Selle asemel puhastasime hoopis tantse ning kordasime neid lõputult. Järgmine kord on juba esinemine meil Tallinnas :)Taaskord sai sissekanne otsa :)

Ciao!!!

Siim